Sellest, millest täna juttu tuleb, tean mina, varsti sina, ja siis keegi veel. Kuid seda kolmest kooslust valvab lisaks veel ka protsess, teekond milleni meist enamuse jaoks varjatuks jääb. Tõsi küll, ma proovin teda guugli poolt pakutavate tehnoloogiliste lahenduste abil tagantjärgi mõõta ning ette prognoosida, ent see loomulik kalduvus edevusele ei vii meid veel paraku teema eneseni.
Niisiis, juttu tuleb, parema propositsiooni puudumisel, protsessist kui sellisest. Täpsemini tema spetsiifilisest, nakkuslikust vormist, mida lähemal ja kaugemal vaatlemisel ometigi tema enda mudeliks võib pidama hakata. Meie loos ei ole kangelasi, sest kes mäletaks nimepidi eelmise suve liblikaid, või ammu laiali lahtunud plaksu, seetõttu pühendagem ta Gavrilo Principile, moodsale Herostratosele, märtrile ja mõrvarile, surma mõistetud vabadusvõitlejale, kelle poolt teele läkitatud metallitükkidest vallandus esimene maailmasõda ning algasid Vahva Sõduri Svejki seiklused.
Kuid enne veel, kui esitan teie kähedatesse kurkudesse juba valmis mälutud argumendid, väljugem linna paraadsest märgimürast ja kandugem mõttes kuhugi Lõuna-Ameerika kõrgmäestikku, kust isegi liblikad ammu otsa on lõppenud, ning vaid üksik kondor tiirutab oma rutiinsel lennul mägilamba pea kohal, kes halba aimamata kaljudel kepsutab.
Kuid selsamal hetkel, veel õigemini hetk varem, kui kondor tippkiskjaliku pragmatismiga oma kõhu tühjuse lambukese hüpetega ühtsesse valemisse on jõudnud seada, too kangestub, ning parema võrdluse puudumisel, laseb silmade eest läbi oma lühikeseks jäänud elul.
Meil ei ole vähimatki aimu, mil moel ja meelel tajuvad mägiloomad algavat laviini, seda õudu, mis peab valdama ohu ees, mis neid kõikjal varitseb, kuid mille eest pakku pugeda pole praktiliselt võimalik. Seetõttu, ei jää meil midagi muud üle, kui koostada samast protsessist erinevaid inimlikke kaardistusi. Erakordselt agarad oleme olnud kokku panema erinevaid skaalasid, mille kohaselt juba aset leidnud sündmusi oma vahel võrrelda saaks. Ka minu poolt välja pakutav on üks taoline, ent mõeldud mitte mäestike, vaid linna tagasi pöördudes, inimühiskonna ja selle ilmingute kohta.
Jäägem ometi veel viivuks paigale, et mässav loodus oma maailmapildiga raamida. Teaduspoliitilise korrektsuse huvides tasub laviinide põhjust otsides vast esmalt üldisi lumeolusid mainida, kuid ma julgen kahelda, kas mägikitsed ilmateadet kuulavad, või seda vajavadki. Teiseks ekstreemumiks oleks otsida algust üleliigse lumehelbe langemise hetkest, mis viib meid omakorda otsapidi planeet Maa veeringesse. Sealt edasi võiksime juba püstitada teooriaid veemolekulite formeerumise ettemääratusest ning kantiaanliku järjekindlusega edasi(tagasi) mõteldes jõuaksime viimaks varem või hiljem välja ka Suure Pauguni, kuid mitte see ei ole meie tänaseks eesmärgiks.
Kahjuks ei oska me määgida.
Kõige ümberlükkamatumaks hüpoteesiks osutub siiski oletus, et laviini vallandab jumalik tahe; miski mille ülim olemus meile lõpuni jälgimatuks jääb. Sellisena vastandub see rabavalt möödapääsmatuse ja tagasipöördumatusega, mida kujutab endast – vähemalt looma või alpinisti jaoks – liikvele pääsenud laviin.
Tõin selle viimase võrdluse, et meist kellelgi poleks piinavalt kahju asjatult raisatud aastatest. Kuid ka need, kes soovivad asjade kulgu muuta, võivad julgelt edasi lugeda. Juhtusin nimelt ükspäev tööasjus paberile panema mõned arvutused, mis oma progressiivses lihtsuses kuidagi silme ette ära ei tahtnud mahtuda. Tegelesin nimelt mõttega, mis juhtuks, kui keegi mingi teate oma sõpradele edasi saadaks, paludes neil seda omakorda levitada – võte, mis on tuntud viirusturunduse nime all. Oletasin, et igaühel meist on keskmiselt 75 sõpra, kuid igaks juhuks arvestasin 50-ga. Oletasin ka, et antud ülesande huvides võib eeldada 90 %-list kadu – s.t. iga kümnes pöördutu tõepoolest ka teadet edasi annab. Jõudsin välja tõdemuseni, et kaasaegses Maailmas eksisteerib 10 teate edustuse tasandit, mille ilmestamiseks ma nad reaalsete kultuurilooliste sündmustega kohakuti seadsin. Vastavus ei ole muidugi absoluutne, vaid kõigest tinglikult illustratiivne. Kui neist näitest mingit tõeväärtust otsida, siis ennekõike seda, kui raske on tänapäeva iseendast läbipõimunud Maailmas algset probleemipüstitust üles leida.1
1) 100 x 50 = 5000 x 10% = +500
Tähelepanelik kalamees teab, et õigest söödast, õigest õngest, õigest mehestki on vähe...õnne peab ka olema. See viimane on küll määramatu suurus, ent ometigi soovitatakse nii kalal kui mägedes valjust kisast hoiduda. Rituaalne õlekõrs, millest paljud ka kinni haaravad. Tõepoolest, ette rutates tuleb tõdeda, et ilma õnneta, mille taha nii tihti kõik jääb, meenutaks inimkond sõna otseses mõttes hiiglaslikku läbisegi toimetavat sipelgapesa, kus individuaalsus kollektiivsusele aupaklikult teed on andnud.
Meie näites oleme õnne valemisse paigutanud kahekordse sõprade arvuna, mis võib rohkem või vähem semiolüütiliselt lahti seletatuna tähistada vastavalt kahe sõbra vahelist maagiat või lihtsalt sotsiaalses graafis kõrgele jõudnud isendit.
Protsess iseenesest kujutab endast juhtumit, kus sajale isikule viidud teade levib nendelt omakorda viie tuhandesse sihtrühma, kellest kümme protsenti, ehk viissada, otsustavad teatele mingil moel ka reageerida.
Näitlikustatult võrdlen ma seda esimesel tasemel võimendatud kontakti kahe populaarse keskkooliõpilase poolt vanemate puhkusereisi ajal korraldatud peoõhtuga. Teade, mis asjaosalistele enestelegi alles viimasel hetkel teatavaks saab, levib kulutulena suust - suhu; ning selle otsese tulemusena väheneb ühe majapidamise kindlustusväärtus. Kaudsed tulemused on tõenäoliselt olulisemad, kuid paraku ettemääramatud.
2) 500 x 50 = 25000 x 10% = +2500
Teise taseme võimendusega jõuab teade juba 1(2) + 100 + 5000 + 25000 inimeseni, kellest 100 + 500 + 2500 otsustavad sellega kaasa minna. Sellisena meenutab see mõnes Eesti linnas aset leidvat festivali. Muidugi, tuletan meelde, et meie loogika kohaselt levis teade vaid viiruslikult inimeselt inimesele. Sellise jõuülekande idealistlikust, aga samuti ka seda suuremat võimsust, näitlikustab ka festivali organiseerimisel ära tehtav töö - lendlehed ja plakatid, pressiteated ja raadiointervjuud, pommiähvardused kaubanduskeskustes ja installatsioonid avalikus ruumis.
3) 2500 x 50 = 125000 x 10% = +12500
Kolmanda taseme võimenduse tahan ma kõrvutada Kroonika esikaanele pääsemisega. Sel moel omandatud kiire meediakuulsus viib su nime kümnendiku eestlaste eelteadvusse, ning kümmekond tuhat neist ehk ostavad paberväljaandegi just sel põhjusel, et Sind lähemalt silmata. Naerata!
4) 12500 x 50 = 625000 x 10% = +62500
Neljanda taseme võimendus, mida omakorda annavad edasi üle kuuekümne tuhande inimese, nõuab tavamaailmas juba kogu eestlaskonna ühispingutust, ja on sellisena kõrvutatav vahest iga viie aasta tagant toimuva üldaulupeoga. Kuigi Laulupidu teab iga eelkooli läbinud eestlane, eeldab meie võrdlus, et ligi kolmandikule meist möödub ta märkamatult. See on loomulik kadu. Paraku on neljas aste ka viimane, kus me koduvabariigi piiresse ära mahume. Iga järgneva tasemega muutub üldistuse aste loomulikult ka suuremaks, ning võrdlus näitlikumaks, kuigi põhilised - pelgalt arvudes edasiandmatud - tähelepanu haaramise ja levitamise printsiibid jäävad kehtima.
5) 62500 x 50 = 3125000 x 10% = +312500
Balti Kett. Tõenäoliselt on viiendale (nagu neljandalegi) tasemele jõudmine juba postindividuaalne fenomen, mis jääb Liis Lassile ja Erki Noolele võrdselt kättesaamatuks. Mis muidugi ei välista, et nemadki teiste kõrval selles kosmosest jälgitavas inimlaines osalesid.
6) 312500 x 50 = 15625000 x 10% = +1562500
Kui viienda laine puhul rääkisime geopoliitilistest mõjufaktoreist, siis kuuendat taset, kus info jõuab 15 miljoni inimeseni, kellest 1,5 miljonit sellele reageerivad, tahan ma võrrelda iga-aastase palverännakuga Mekasse. Jällegi, Mekas käimise kohustus lasub igal 1,5 miljardist moslemist, ning jagades selle arvu delikaatselt sajaga, saamegi 15 miljonilise kasutajagrupi.
7) 1562500 x 50 = 78125000 x 10% = +7812500
Religioonile järgneb sõda, ning sel aastal detsembris aset leidvale palverännakule Mekasse juba ununemas augustikuine Vene – Gruusia konflikt. Tuleb samas tunnistada, et meie arvestus, et iga konfliktis otseselt osaleva inimese arvelt läheb see südamesse kümnele teisele, on sügavalt tendentslik - tegelikud jõujooned jooksevad mööda vaenujalal olevate riikide või blokkide energiavõimekust. John F. Kennedy saladuslik mõrvamine näiteks otsib oma kohta kolmest järgnevast kategooriast.
8) 7812500 x 50 = 390625000 x 10% = +39062500
Otsides paralleele, mis on veel jubedam kui sõda, pole meil vaja vaadata kaugele. Täpsemini - Moskvasse, kus toimub tuleva-aastane Eurovisioon - suurepärane näide kaheksanda taseme võimendusest, mis kedagi ei huvita, ja mida keegi ei vaata.
9) 39062500 x 50 = 1953125000 x 10% = +195312500
Järgneval, eelviimasel tasandil, tõuseb traditsioonilise meedia kõrvale uus meedia. Üle kahe miljardilise vastukaja ning 200 miljonilise sihtauditoorimini küündivad püsivalt vaid kõige jaburamad reaalsusseriaalid ning MySpace'i ja FaceBook'i laadsed sotsiaalsed võrgustikud. Viimased on ka vahest kõige ehedamad näited kõrgtaseme viirusturundusest, kus iga uus liige kõige otsesemalt oma soovitajatest, mitte massimeediast või brutaalsest jõust mõjutatud on.
10) 195312500 x 50 = 9765625000 x 10% = +976562500
Ning meie (Gavrilo) skaala, viimasel astmel asuvad muidugi samuti 8.08.08 alanud Olümpiamängud, mis oma värviliste käeraudadega üle miljardi inimese Linnupessa naelutasid. Inimvõimeid veretult adrenaliiniks konverteeriv gigagaala on ka viimane ühistasand, mille meie Planeedi inimressurss uhkelt välja kannab - järgnevad 11., 12. ja 13. tasand jäägu esialgu ulmekirjanike huviorbiiti.
Loodan, et Sulle sellest mingit kasu oli. Kas pead nüüd õigemaks flaiereid jagama, skandaale puhuma või telekat vatama minna, jäägu Sinu otsustada.
Elagu Vaba Serbia!
1 Kuid mitte võimatu. Luues paralleeli populatsioonigeneetika ja –memeetika vahele, mille aines kõige üldisemas plaanis see postitus on, jõuti mõningad aastad tagasi ’jälile’ 160 tuhat aastat tagasi Aafrikas elanud Mitokondri-Eevale, kes on kõikide praeguste emade esiema. Mõlemaid vanemaid arvesse võttes asub ühine esivanem meist siiski ’vaid’ 2000 – 5000 aasta kaugusel. See on omakorda paar-kolm korda meile lähemal kui kokkupuutepunkt kõikide tol hetkel elanud mineviku inimestega 5000 – 15000 aastat tagasi. Vaata lisaks: http://en.wikipedia.org/wiki/Directed_Acyclic_Graph
No comments:
Post a Comment