P.1. HELDUS
1. Heldelt pole võimalik käituda.
1.a.
Kas tuleks käituda heldemalt – see siis eeldaks, et heldemalt millest? Heldemalt omaenda heldusest, heldemalt iseendast. Propostisiooni ”tasun heldelt” on võimalik mõista vaid kui ”tasun tavalisest heldemini” ehk ”garanteerin sinu nõusoleku” ehk ”ostan su ära”, mis iseenesest on täiesti sisukad laused, kuid neil puudub seos heldusele viidanud propositsiooniga. Õigemini, kui keegi isegi suudaks kindalt väita, et tagab interaktsiooni sujuvuse, siis poleks tal alust väita, et see tuleneb tema kui predikaadi heldusest.
1.a.’ Jääb üle vaid vaikida.
1.b
Kuid ka katsed teiste poolt subjektile heldust omistada jooksevad liiva. Kas on näiteks võimalik, et ma lausun: ”Ta käitus heldelt, aga mulle see ei sobinud.” Jah, on küll võimalik, kuid mitte tõene, sest mul puudub ju endal igasugunegi taustsüsteem hindamaks, kas objekti varasemad käitumisaktid olid tema enda positsioonist a) siirad ja b) helded. Seega, ma ei saa võrrelda objekti käitumist käsitletud ajahetkel temast endast lähtuvate kvaliteetidega, minu jaoks on see võrreldamatu. Kuid teisiti, kui läbi eelnenuga võrdluse pole heldust, üldiselt nende samade takistuste tõttu, üleüldse võimalik piiritleda,
1.b.’ Jääb üle vaid vaikida.
4 comments:
Sa kirjutad
Propostisiooni ”tasun heldelt” on võimalik mõista vaid kui ”tasun tavalisest heldemini” ehk ”garanteerin sinu nõusoleku” ehk ”ostan su ära”
Paraku oled teinud täiesti meelevaldsed võrdused tehes 'tasun tavalisest heldemini' samatähenduslikuks 'garanteerin sinu nõusoleku' ja 'ostan su ära', mis ilmselgelt seda pole.
Ilma selle liigutuseta jääb võimalikkus igasuguseks helduseks täiesti alles. Käitudes sarnastes olukordades sarnaselt, tekitad sa teatud normi, mida sul on kalduvus järgida. Sattudes järjekordselt sellisesse olukorda otsustad normist üle astuda ja panustada rohkem kui tavaliselt ja oledki käitunud heldelt.
Teine võimalus on mõista 'heldust' ehk 'heldem kui tavaliselt' võrdluses mingi üldiselt kehtiva kuid mitte konkreetselt sõnastatud reegli või normiga. Näiteks on üldiselt kehtiv, kuid mitte konkreetselt sõnastatud (st. puudub seadus etc.), et söögikohas võiks/peaks jootraha jätta 5-10% arvest (eeldusel, et teenindus selle välja teenis). Jättes aga 15% või 20% arvest oled käitunud heldelt võrreldes eelnimetatud normiga.
ps. valimisreklaam ei olnud kuigi hea.
Hea Walburfm,
mulle tundub et meievahelise dialoogi keskmes asub arutelu mõiste "meelevaldne" (cf. "Paraku oled teinud täiesti meelevaldsed võrdused") ümber. kuna see tehe sulle silmnähtavalt üle jõu käib, tasub siin minna ehk paar sammu tagasi, ning proovida algatuseks defineerida sõna "meelis". jõudu teile selleks soovides
Minul üle jõu või mitte, aga sa isegi tunnistad, et neil lausetel "puudub seos heldusele viidanud propositsiooniga". Enamgi veel, võttes neid tavamõistluslikult, on raske näha neid kuidagi teisiti kui meelevadlsetena.
Aga ma hea meelega kuulaksin sinu arutlust miks sa arvad, et nende lausete vahele saab võrdusmärgi panna. (Käigu see kasvõi üle jõu)
Sõnale 'meelis' ei oskaks siinkohal lisaks sõnaraamatu definitsioonile midagi lisada, seega teed vast ise otsa lahti?
ps. ääremärkusena, kui kellegi poole pöördud, olgu siis sina või teie vormis, siis on kasulik olla järjepidev.
kahju küll et sa palli siia lükkad. pean nimelt sulle üles tunnistama et tegu ei ole (ega peagi olema) mingil kujul (ega vormis) 'wovon man nicht...' tasemele pürgiva, vaid pigem seda paštissiva (ja ehk pisut tögava) kirjutisega. kui siit mingit sisu otsida, siis see tegelikult aga ongi tavamõistuse rakendamise küsitavustamine eetiliste aspektide evalueerimisel, mida mina näen (tubli semiootikuna, fcours) sügavalt dialogiseeritud protsessidena. see rakurss muudab kahjuks kasutuskõlbmatuks sinu poolt välja toodud sisemise standardi, kuna iga uus olukord loob ennast justnagu taas uuesti. ok, ma usun, et sul sellised standardid eksisteerivad, kuid nende olemasolul peab olema taas mingi (näiteks egoistlik) põhjendus (nt. soov aega paremini organiseerida). sotsiaalsele standardile tuginemine on aga minu meelest tunduvalt libedam, ja tihti isegi väga-väga libe ja väga-väga ohtlik tee. väidan, et omakasupüüdmatust ei saa juba ex vi termini paberile (sh. raha-) panna, kuna selle kirjeldamine eeldab üheaegselt nii helduse subjekti kui
objekti hõlmamist, mis on saavutamatu. seetõttu piirdus ka minu probleemne (või siis humorekne) motivatsioonikiri kahe sõnaga, kui sa sellele ennist viitasid.
Post a Comment