P.1. HELDUS
1. Heldelt pole võimalik käituda.
1.a.
Kas tuleks käituda heldemalt – see siis eeldaks, et heldemalt millest? Heldemalt omaenda heldusest, heldemalt iseendast. Propostisiooni ”tasun heldelt” on võimalik mõista vaid kui ”tasun tavalisest heldemini” ehk ”garanteerin sinu nõusoleku” ehk ”ostan su ära”, mis iseenesest on täiesti sisukad laused, kuid neil puudub seos heldusele viidanud propositsiooniga. Õigemini, kui keegi isegi suudaks kindalt väita, et tagab interaktsiooni sujuvuse, siis poleks tal alust väita, et see tuleneb tema kui predikaadi heldusest.
1.a.’ Jääb üle vaid vaikida.
1.b
Kuid ka katsed teiste poolt subjektile heldust omistada jooksevad liiva. Kas on näiteks võimalik, et ma lausun: ”Ta käitus heldelt, aga mulle see ei sobinud.” Jah, on küll võimalik, kuid mitte tõene, sest mul puudub ju endal igasugunegi taustsüsteem hindamaks, kas objekti varasemad käitumisaktid olid tema enda positsioonist a) siirad ja b) helded. Seega, ma ei saa võrrelda objekti käitumist käsitletud ajahetkel temast endast lähtuvate kvaliteetidega, minu jaoks on see võrreldamatu. Kuid teisiti, kui läbi eelnenuga võrdluse pole heldust, üldiselt nende samade takistuste tõttu, üleüldse võimalik piiritleda,
1.b.’ Jääb üle vaid vaikida.
